Carter Bryant ja nukud, kes ei vabandanud enda pärast

Mattel ütles ei. MGA juhi 12-aastane tütar ütles jah. Ja see muutis moenukkude turu igaveseks.

1998. aastal sõitis Carter Bryant — Mattelis Barbie nukkude disainer — autoga läbi Missouri osariigi Springfieldi ja möödus Kickapoo keskkoolist. Hulk koolist väljuvaid teismelisi tüdrukuid — julgeid, stiilseid, iseloomuga — andis talle inspiratsiooni, mida ta oli otsinud. Ta läks koju tagasi ja hakkas palavikuliselt visandama. Nii sündisid Bratzi esimesed neli tegelast: käed puusas, suured silmad ja ilme, mis ütles „vaid veidi mässu". 21. mail 2001 jõudsid Bratz poodidesse ja hakkasid kohe Barbie monopoli õlalabadele suruma.

Bryantil polnud lapsena raha mänguasjade jaoks, seega joonistas ta nukke paberist. Pärast õpinguid sattus ta Mattelisse, kuid tundis end seal lämmatatuna ja joonistas Bratzi salaja. Kui ta lõpuks MGA-le visandid näitas, ütles juht Isaac Larian, et need näevad välja nagu tulnukad — aga tema 12-aastane tütar Jasmin oli vaimustuses. Ja just tema entusiasm päästis margi.

Mitmekesisuse revolutsioon

Bratz pööras turu pea peale, sest olid esimesest päevast alates mitmekesised. Yasmin, Cloe, Jade ja Sasha — latiina, valge blondiin, aasialanna ja mustanahaline tüdruk — koos, ilma liidrita, võrdsel positsioonil. MGA tegevjuht Isaac Larian ütles poodidele otse: „ostad kõik või mitte ühtegi". Lapsed üle maailma said lõpuks näha end peavoolunukus.

Mattel versus MGA

2005. aastal teenisid Bratz miljard dollarit ja haarasid 40% moenukkude turust, mis oli varem peaaegu täielikult Barbie käes. Mattel kaebas MGA 500 miljoni dollari pärast kohtusse, väites, et Bryant lõi Bratzi veel Mattel töötajana. Kohtuasi veniski kümme aastat, neelates hinnanguliselt üle 600 miljoni dollari kohtukulusid. MGA võitis. Bratz jäid — ja täna naasevad nad tugevamatena kui kunagi varem, mida veavad milleniaalid ja vanem Gen Z ning Y2K esteetika buum.

Algne nelik

Jälgi: Bratz · YouTube