Mike Becker ja figuur, mida ta osta ei saanud

Ta otsis ühte maskotti, mida polnud võimalik kätte saada. Lõpuks hakkas kogu maailm popkultuuri sentimeeter sentimeetri haaval koguma.

Mike Becker oli T-särkide disainer ja kirglik koguja. Ühel päeval otsis ta restoraniketi Big Boy maskoti figuuri — ega leidnud seda kusagilt mõistliku hinnaga. Selle asemel et maksta varandus, otsustas ta teha oma. 1998. aastal asutas ta Funko Snohomishis Washingtoni osariigis — sõna otseses mõttes oma kodus. Esimene figuur oligi Big Boy: käsitöö, väike tiraaž, puhas kirg. „Mõtlesin: peab olema veel tuhat sama hullu nagu mina,“ meenutas Becker. Ta ei eksinud. Täna on neid „hulle“ miljoneid.

Austin Powers muutis kõike

Läbimurre tuli, kui Funko sai litsentsi Austin Powersi bobbleheadidele. Becker pidi tasuma 5000-dollarilise garantii — tohutu summa väikesele garaažifirmale. Risk tasus end ära: oma maja eest saatis ta teele 100 000 tk. „Mulle helistas veoautojuht ja ütles, et mul oleks kaubaaluse tõstuk valmis. Ma küsisin — mis asi on kaubaaluse tõstuk?“ jutustas ta. Funko oli mängus jäädavalt.

POP! sünd

2005. aastal müüs Becker firma Brian Mariottile, kellel oli visioon täiesti uuest figuuridisainist. 2010. aastal esitles ta San Diego Comic Conil prototüüpi — lapik pea, suured silmad, minimalistlik nägu. Esialgne nimi: Funko Force 2.0. Paadunud kogujad olid skeptilised. Turg arvas teisiti — ja POP! sai üleilmseks fenomeniks.

Kuidas originaali ära tunda

Peamised sarjad

Tasub teada

Ajaloo kalleim figuur — 2016. aasta Willy Wonka komplekt — müüdi 210 000 dollari eest; neid tehti vaid 10, peidetud Funko šokolaadibatoonidesse, täpselt nagu filmis. 2012. aasta Clockwork Orange sari tuli litsentsiomaniku nõudmisel hävitada — tegevjuht päästis vaid 24 eksemplari ja allkirjastas need isiklikult; üks neist läks hiljem 60 000 dollari eest. Ja kogujate seas käib igavene vaidlus: in-box või out-of-box? Karp kaitseb väärtust, karbist välja võetud figuur näeb riiulil parem välja.

Jälgi: Funko · Mike Becker